1. Mispo Talvemaraton

            
Jooksu korraldusliku poolt tutvustab   osalejatele jooksu algataja, Joel Tints
 


Vändras toimus Mispo I maraton
 
7. detsembri tuulisel ja tuisusel hommikul kell 11 startis Vändra vallamaja eest täis- ja poolmaratoni jooksurajale 15 jooksuhuvilist ehk jooksjate endi ja ka pealtvaatajate sõnul pigem ,,jooksuhullu”, sest ilmastikutingimused koos sulalume ja tuisuvaaludega kaetud maratonirajaga lubaksid liigitada kogu ettevõtmise julgelt ekstreemspordi valdkonda.
Jooksu võitis Jüri Siht ajaga 3:17.32, II koht Priit Talu – 3:25.10 ja III Ergo Meier ajaga 3:35.58. Oma isikliku spordikalendri 90. maratoni lõpetas Eestimaa ,,kullakuningas“ AS Tavid nõukogu liige Meelis Atonen neljandana, ajaga 3:38.56. Järgnesid Andrus Nilk - 3:51.20 ja Ain-Ivar Tupp ajaga 4:08.20. Vapralt võistlesid täismaratonil ka naised – Annika Pang edestas Viia Kaldamit napilt kahe minutiga – 4:53:41 ja 4:56:14. Poolmaratoni distantsi lõpetas Vändra aeroobikatreener Terje Õiglane ajaga 2:07:45 ja teine osaleja Reigo Lehtla ajaga 1:44:19. Jooksu peakorraldaja Joel Tints, kellele see oli kokkuvõttes 49. ja tänavu kümnes maraton, pidi leppima 8. kohaga (4:12.32.).
Maratoni peakohtunik oli Tiit Reier ja sekretär Eda Vaino. Kõiki võistlejaid autasustati diplomi ja medaliga, auhinnad pani välja Joel Tintsu firma OÜ Wentextil. Lõpetuseks kostitas jooksuklubi rahvas kõiki maratoonlasi kuuma sauna ja kosutava einega.
Spontaanselt sündinud talvemaraton
Mispo terviseklubi aktiivse liikme Joel Tintsu sõnul tekkis tal mõte korraldada veel sel aastal Vändras maraton, osaledese Helsingis Hans Mannsteini korraldatud väikesel maratonil. ,,Mannsteinile oli see tänavu 60. maratonijooks, üldse on ta läbinud ligi tuhat maratoni. Aga seal oli kohal ka Kalevi Saukkonen, absoluutse rekordi valdaja. Vikipedia kinnitab, et see mees on jooksnud üle 1600 maratoni,” räägib Joel Tints.
,,Helsingi jooks korraldati väga lihtsalt. Nii tegime ka oma esimese maratoni – märkisime lindiga maha jooksuringi, kindlustasime ajavõtu, joogipunkti ja teeninduse finiši järel. Ideest teostuseni kulus kaks nädalat, st protokollist ürituseni 12 päeva. Ühtlasi oleks see eelprooviks pikkade traditsioonidega Vändra maratoni taaselustamiseks.” Lisaks muudele ettevalmistustele suutis Tints selle aja jooksul tellida ja kohale organiseerida isegi kunagise Vändra maratoni medaliga kujunduselt identsed, kuid reljeefse teostusega medalid. Internetis oli kutse maratonile üleval ainult viis päeva. Tintsu sõnul oli kõik esimeseks proovikiviks täiesti piisav ja tulemusega jäid rahule nii jooksjad kui korraldajad.
Vändra terviseklubi Mispo on aktiivselt tegutsenud 23 aastat. Tänavu veebruaris soovis seni klubile ruume pakkunud AS Wendre tootmispinda laiendada just Mispo kasutuses olnud ruumide arvelt ja hetkeks oli arvukas spordisõprade selts kodutu. Uusi ruume pakkus Vändra vald vallamaja hoonesse. Tänaseks on klubi liikmed remontinud ja sisustanud jõusaali, sama, kus talvemaratonile registreerunud jooksjad võisid teha eelsoojendust ja riietuda. Suve jooksul ehitas klubi tuumikgrupp samasse sauna ja duširuumid. Vallavanem Peeter Reimann on igati soosivalt suhtunud spordientusiastide ettevõtmistesse. Lugupidamise märgiks paluti vallavanemal anda start Mispo I maratonile.
Järgmisel aastal toimub Vändra 40. maraton?
Esialgu veel küsimärgiga unistus. Vändra maratonide ajalugu ulatub 1956. aastast 1994. aastani. Selle aja jooksul on korraldatud 39 maratoni. Igal sügisel, septembrikuu lõpul tuli riigi pikamaajooksjate paremik Vändrasse omavahel mõõtu võtma. Esimesel viiel maratonijooksul startisid ainult Eesti sportlased. Kuues maraton tõi juba kohale ka külalisjooksjaid ja sellest ajast alates laienes võistlejate geograafia pidevalt. Aastate jooksul kujunes Vändra maratonist Eesti populaarseim maraton, mis 60. aastate jooksul ja 70ndate algul oli ka üleliiduliselt arvestatav jooksjate jõuproov.
Kõige noorem osavõtja Vändra maratonidest oli tuntud Vändra spordiveterani, maratonide ühe peakorraldaja Otto Juhansoo poja Enno 14-aastane poeg Janno, kes jooksis maratoni läbi 10. septembril 1983.a. ajaga 4:03,10,0.Vanim osavõtja aga 1977. aastal 70aastane leningraadlane Juri Doernitški ajaga 4:03,30,0.
Maratoni hiilgeaegadel oli juba paar nädalat enne võistlust alevis näha erinevatest rahvustest sportlasi. Terve alev elas neile kaasa ja aitas kohaneda. Selle traditsiooni hääbumist on alevi rahvas kahetsenud tänini.Mispo terviseklubi on seadnud kindla sihi see aegade hämarusse vajunud traditsioon taastada. Nii suurt üritust ainult oma jõududega oleks väga raske korraldada, ees oootavad läbirääkimised nii alevi- kui vallavalitsusega. Tänavu avati Vändras uus, maakonna kaasaegseim staadion. ,,Vändra 40. maratoni start ja finiš peavad olema meie uuel staadionil,” räägib Tints, kes loodab koos entusiastlike Mispo terviseklubi liikmetega teha kõik selleks, et staadioni tribüünile kogunenud rahva silmade alla anda start Vändra juubelimaratoniks.
 
Õie Kuusk