2 0 1 7
Talvemaratonil joosti suviseid aegu
FOTO:Start
FOTO: Joel Tints
FOTO: Massaažilaual tegelesid ühe sportlasega mitu massööri.
Detsembrikuu kolmel esimesel päeval toimunud Mispo talvemaraton meelitas Vändrasse üle poole tuhande tõsise jooksusõbra, keda ei heiduta vihm, lumi ega talviselt libedad jooksurajad. Et kõikvõimalikud ekstreemsed ilmaolud on aktsepteeritavad, kajastub ka maratoni tunnuslauses ,,Ainult hulludele!“ Esimene jooksupäev tervitaski starti kogunenuid tumehalli taeva, vihma ja lõõtsuva tuulega. Valida sai maratoni (42,2 km), poolmaratoni (21,1) ja jooksu-tervisekõnni (14 ja 7km) distantside vahel.
Talvemaratonist on kujunenud tõeline rahvaste ja rahvuste paraad – jooksjaid oli Prantsusmaalt, Belgiast, Soomest, Saksamaalt, Valgevenest, Venemaalt, Lätist, Leedust jne. Päritolumaana Lõuna-Ameerika ja Ekuadori kirja pannud noormees tunnistas, et töötab hetkel Euroopas ja tuli siia ekstreemsete ilmaoludega rinda pistma. Maie Metsla korraldustiimist kinnitab, et organiseerimisel muutub erinevate keelte oskus järjest olulisemaks. Mõnikord ei aita kauge maaga telefonitsi kõneldes seegi – on tormanud temagi sakslastele südaöösel pärast telefonikõnet majutuskoha uksi avama ja alles hiljem selgunud kurb tõsiasi, et jooksjad on alles Saksamaal.
Mõni minut pärast peakohtunik Tiit Reieri antud stardipauku sai peakorraldaja Joel Tints rajale suundunud jooksjalt telefonikõne, et suunaviitadega on vist midagi valesti.
Kohapeal selgus, et keegi ,,tark“ oli taaskord segi ajanud mõisted nali ja ohtlik lauslollus – korjanud kokku neli viita ja need koolimaja juurest võpsikusse suunanud. Õnneks midagi hullu ei juhtunud ja kõik jätkasid õigel jooksurajal.
Maratoni esimese päeva esikümnesse mahtusid viie erineva riigi jooksjad. Kolm esimest kohta jagati sõbralikult Balti riikide vahel. Kiireim oli Ernestas Vedeikis Leedust tulemusega 3.04.05. Teine koht Valdis Nilovs Lätist (3.13.33) ja kolmas Erkki Erverk (3.18.39). Vedeikis on tuntud Leedu ultrajooksja, kes 24 tunni jooksul on läbinud enam kui 200 km (2016. a. 217,486 km). Naiste arvestuses võitis Venemaa jooksja Tatjana Sviridova ajaga (3.40.59). Teisena lõpetas Inna Golikova (Venemaa, 4.04.53) ja kolmandana Marika Roopärg (4.05.29).
Poolmaratonis oli kiireim Maksim Hlizov (1.21.03), kellele järgnesid Alari Lumberg (1.22.16) ja Juri Vinogradov (1.27.34). Ka neljandana finišeerinud Aleksei Beloussov sai Vinogradoviga kümnendiku pealt sama tulemuse kirja. Naiste arvestuses oli kiireim Elena Ionova (1.46.13). Järgnesid Olga Andrejeva (1.48.21) ja Inese Davidone (2.05.07).
14 km olid kiireimad Ritvars Klapars ja Kaja Jõemets ning 7 km Lev Zilberman Venemaalt ja naistest vändralane Margit Perner. Kohalikest jooksjatest lõpetas neljandana Merike Palmi.
Talvemaratoni teisel päeval meelitas päikeseline ja paari soojakraadiga ilm palju jooksjaid igale distantsile. Kolmest tunnist kiiremad ajad on olnud meie suvistelgi maratonidel haruldased, kuid talvemaratonidel pole neid varem joostud. Seekord astus pjedestaalile lausa kolm meest, kes tõestasid, et ka talvistes oludes võib teha kiiret jooksu.
Võidu võttis 38-aastane Margus Luhtoja tulemusega 2.43.42. Luhtoja isiklik rekord maratonis on sellest tulemusest vaid 41 sekundit parem (joostud septembrikuisel Tallinna maratonil). Esikolmikus olid taas kord esindatud kõik kolm Balti riiki. Teiseks tuli esimesel päeval samal positsioonil lõpetanud Valdis Nilovs Lätist (2.56.15) ning kolmandaks eelmise päeva võitja Ernestas Vedeikis Leedust (2.58.48). Naistest oli kiireim üldarvestuses seitsmendana lõpetanud Klarika Kuusk (3.15.14). Teisena lõpetas Piret Tikva (3.45.51) ja kolmandana Tatjana Sviridova (3.49.36).
Ka poolmaratonis näidati talvise võistluse kohta korralikke tulemusi. Maksim Hlizovi (Venemaa) võiduaeg oli 1.18.37, teisena lõpetanud Lauri Monveltil 1.22.54 ja kolmandana finišisse jõudnud Aleksei Moisseejenkol (Venemaa) 1.23.36. Naistest olid poolmaratonis kolm kiiremat Inga Kree (1.41.35), Elena Ionova (1.44.21) ja Margit Perner (1.47.17). 14 km distantsil olid kiireimad Dmitri Grigorjev (50.28), Ivan Shipunov (54.29) ja Tambet Tõnisson (1.06.59). Naistest võidutses Elena Chelambitskaya (Venemaa, 1.12.30), järgnesid Külli Hunt (1.12.45) ja Lisett Aet (1.14.01). 7 km distantsil võidutses Juri Vinogradov (25.30), teisena lõpetas Boris Antonov (29.31) ja kolmandana Toomas Eier (30.07). Naistest võitis Olga Romanova (33.52), järgnesid Kairi Joasaar (36.34) ja Ester Marjapuu (38.12).
Talvemaratoni kolmandal päeval olid kavas samad distantsid, mis reedel ja laupäevalgi – seitsmest kilomeetrist maratonini – ning osad jooksjadki olid täpselt needsamad, kes kahel eelmisel päeval võistlesid. Leedulane Ernestas Vedeikis, kes võitis reedese maratoni ja jäi laupäeval komandaks, näitas pühapäeval hämmastavat stabiilsust ning suutis välja joosta taas hea võiduaja (2.57.06). Veideikis suutis kõigil kolmel päeval lõpetada esikolmikus ja igal päeval oma tulemust parandada. Teise koha võttis Valdis Nilovs Lätist (3.03.03), kes oli samal positsioonil ka reedel (3.13.33) ning laupäeval (2.56.15). Kolmandana lõpetas parim eestlane Allan-Peeter Jaaska (3.10.52). Naistest olid maratonis kolm kiireimat Tatjana Sviridova (4.06.22), Inna Golikova (4.13.29) ja Marika Roopärg (4.24.04). Ka poolmaratoni kiireim Maksim Hlizov näitas jätkuvalt kõrget klassi, kui lõpetas kolmandalgi päeval võistluse võitjana. Hlizovi (Venemaa) võidutulemus 1.19.41. Vaid kuue sekundiga jäi temast maha Martin Tarkpea (1.19.47). Kolmas oli Aivar Juus (1.23.58). Poolmaratoni naiste esikolmik: Marjaliisa Umb (1.44.11), Elena Ionova (1.45.10) ja Inta Bistrova (Läti, 1.55.45). 14 km distantsil olid kiireimad Dmitri Grigorjev (50.58), Aleksei Belousov (0.57.29) ja Ritvars Klapas (0.58.12). Naistest jooksis parima aja Mirtti Verbitskas (Eesti, 1.07.04), järgnesid Irina Kirs (1.09.02) ja kolmandat päeva edukalt jooksurajal endast parima andnud vändralane Margit Perner (1.10.10). Lühimal, 7 km distantsil võitsid Vassili Nikolajev (Venemaa, 28.19) ja Elnora Arik (Eesti, 32.27).
Kolme päeva jooksul läbisid 23 jooksjat igal päeval ühe maratoni ehk kolme päevaga kokku 126,6km: Algirdas Medeikis, Ernestas Vedeikis, Denis Demenkov, Piotr Silkin Leedust, Ergo Meier, Erki Lillemägi, Ivar Lai, Marika Roopärg Eestist, Harri Paananen, Timo Tollola, Veikko Punkka, Timo Marjomäki Soomest, Peteris Cabulis, Martins Sirmains ja Valdis Nilovs Lätist, Inna Golikova, Dmitri Mihhailov, Leonid Kokin, Mihhail Ershov, Nina Tarelkina, Tatjana Sviridova, Vassili Hlusevitch Venemaalt ning Roman Asayevitch Valgevenest.
Kolm päeva järjest maratoni läbinud leedulane Piotr Silkin tähistab varsti 80. sünnipäeva. Tema 1988. a püstitatud maailmarekordit Austria 1000 miili (1600 km) jooksus – 11 ööpäeva, 13 tundi, 54 minutit ja 58 sekundit – ei ole suutnud tänaseni keegi purustada.
Talvemaratoni korraldajadd suutsid jälle uudsusega üllatada – pärast jooksu oli kõikidel võimalus lasta end spordimassaaži tegijatel taas liikumisvõimelisteks masseerida. ,,Massaažikooli ja terviseklubi Alpha juhib Pererburis üks mu hea sõber Juri Bazhenov. Nad tulid hea meelega üheksa massööriga meie maratonile. Kuna neil laudu ei olnud võimalik kaasa võtta, ehitasin massaažilauad ise. Need jäävad alles ja on edaspidi meiega kõigil meie üritustel,“ räägib Tints. Pole just palju maratone, kus kõikidele jooksjatele on diplomid, korralikud medalid ja sponsorilt kingitus, pärast jooksu võimalus minna kuuma sauna, süüa sooja sööki ja lasta end masseerida. Laupäevasel maratonil said kõik lisaks maitsta grillitud põrsast. Otepää grillimeister Tarmo Märss sõitis juba kella viieks kohale ja tegi grillile tule alla, et enne esimeste finišeerijate saabumist oleks maitsev suupärane lahti lõikamiseks valmis. Tõusvas joones kogub populaarsust laupäevaõhtune afterparty. Kultuurimaja mahutas seekord laudade taha üle 200 inimese. Traditsiooniliselt hullutasid rahvast oma laulude ja muusikaga Joel Tints ja Valeri Riippinen. Kalle Hint esines tunnise showprogrammiga, kus oli nii erinevaid kostüüme, laulu kui muhedat huumorit. Tantsumaraton jätkus Harli Maanuse ja Viktoria Koitla laulude-muusika saatel. Järgmisel hommikul enne starti kinnitas Pärnust kohale tulnud Kristi Pajo, et järgmisel aastal tuleb kindlasti oma jooksuseltskonnaga kõikidele maratonidele. ,,Olin eelmisel aastal esimest korda. Siin kohe on selline õhkkond – miski, mis kutsub tagasi. Pärnakatele, kes peole ei jäänud, ütlesin, et jäite millestki väga vägevast ilma.“
,,Meie projekti on vaja igasse valdkonda inimesi juurde, selliseid, kes suudavad ise otsustada ja kelle peale saab loota. Praegu on ainuüksi ööbimine seitsmes kohas: Suurejõel, Kurgjal, Pärnus kahes hotellis, Särghaual ja muidugi Vändras. Juba selle valdkonna koordineerimine on mahukas töö. Meeskond peab suurenema,“ räägib igat pisiasja oma pilgu all hoidev peakorraldaja Joel Tints ja lisab, et juba jaanuaris algavad ettevalmistused suvisteks maratonideks.
Õie Kuusk
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
|
|
