Ajalugu 1956-1994

Vändra Maratoni ajaloost

I.osa (aastad 1956-1994)

Oli aasta 1956.

Vändra pikamaajooksja Elmar Amboja initsiatiivil ja spordiühing “Kolhoosniku” esimehe EnnTammai abil saigi I. Vändra Maraton teoks. Peakohtunikuks oli Otto Juhansoo. Kohtunikena on ajalooraamatus kirjas 22 inimest. Startijaid oli 6.

On säilinud väga täpsed aktid organiseerimistööst. Näiteks mõõdeti rada 50-meetrise metalllindiga. Alevi poolt pandi välja rändkarikas, mille jäädavaks omandamiseks tuli võita kolm korda järjest või viis korda vahelduvalt. Esimesed kolm kohta said diplomi ja mälestuseseme, mille said kõik osalejad. Osalemiseks pidid võistlejad esitama isiku tõestamaks passi, spordiühingu liikmepileti ja arsti eriloa. Maratoni ajal toimusid staadionil lahtised kergejõustikuvõistlused. Nii algas Vändra maratoni traditsioon.

Kahel esimesel maratonil joosti Paide poole, siis kolm korda joosti Pärnu poole. Staadionil viidi alati läbi erinevaid kergejõustikuvõistlusi. Juba varsti lülitati maraton ka Eesti jooksjate seeriajooksu arvestusse. Jooksjate rivi saatsid jalgratturid, mootorratturid, rääkimata autodest. Ilm ei ole alati jooksjaid soosinud, on olnud vihmaseid ja külmi ilmu. Alates VI. maratonist 1961. aastal oli osalejaid juba väljaspool Eestit. VII. Vändra Maratonil oli mitu Nõukogude Liidu esindajat. Väärib äramärkimist, et III. koha saavutas Allan Õiglane, kelle järglastelt ootame juba järgmisi tegijaid. Nimelt tema poja Jaani pojad Jan ja Janek on lootustandvad noored Eesti kergejõustiku maastikul. Loodame, et kunagi saavad nad jala valgeks kodualevi maratonil.

1963.aastal oli eriti palju osavõtjaid. Selgitati spordiühing “Dünamo” üleliidulised meistrid ja oli Eesti maratonijooksu 50. aastapäev, vabariigi “Jõud”-u esivõistlused, kus saavutas II. koha vändralane Jaanus Tõnissaar. Juba siis teatati raadio kaudu staadionil olevatele pealtvaatajatele jooksjate vaheajad, mida võeti iga viie kilomeetri järel. Seda peeti tollal väga edumeelseks faktiks. Selle maratoni ajal pakkusid vändralastele põnevust kergejõustiku võistlused, kus osalesid kuulsad Charles Vallmann (odaviskaja), kes viskas oda 77,95 m; kümnevõistleja Uno Palu osales samuti odaviskes, Enn Erikson tõukas kuuli 15,50 m. Samal jooksul olid stardis ka isad ja pojad 50-aastane Otto Juhansoo ja 21-aastane Enno Juhansoo. Sealjuures ei jäänud Otto kõrvale maratoni ettevalmistusest. See oli Enno esimene ja Otto viies maraton.

Siiani ei ole rändauhinda omale veel keegi päriselt saanud. Kõige lähemal sellele oli Arkadi Birkenfeldt kolmel korral. Kõigile võistlejatele kindlustati majutus ööl enne maratoni ja toitlustamine päev enne. Jooks toimus ikka Pärnu suunas. Korraldamisel on esinenud vahel ka tagasilööke. Näiteks vabariigi spordiliit oli lubanud valmistada osalejatele rinnamärgid, kuid neid ei olnud.

Järgmistel maratonidel oli üleliidulisi osavõtjaid rohkesti, täideti meistrikandidaadi norme. Mindi isegi niikaugele, et alevi autused korraldasid oma meistrivõistlusi. Sellel alal oli pioneeriks “Viisnurga “ Vändra tsehh, kus tollal töötas Otto Juhansoo.Võitja oli Jaanus Tõnissaar. Välja pandi ka juba eriauhindu näiteks vanimale osavõtjale, XII. Vändra Maratonil oli selleks Otto Juhansoo.

XIII. Vändra Maratonil oli rekordarv osalejaid, juba oli väljaspool tulnud võistlejatele osavõtunormiks vähemalt I. spordijärk. Väljaspool tulijatele kindlustati juba nädalaks enne võistlusi majutus. Kindlasti on paljudel vändralastel veel meeles need ajad kui mõned sportlased olid omal käel aklimatiseerumas isegi kauem, kui nädal.

Korralduslik pool

Aastatel 1961-1977 oli Vändra maraton üleliidulises spordikalendris ja esikohad maratonil läksid üle Nõukogude Liidu laiali. Võitjaid oli Minskist, Uljanovskist, Tšeboksarõst, Kirgiisiast, Kemerovost, Sahhalinilt, Usbekistanist ja kaugemaltki, rääkimata naabervabariikide jooksjatest.

Ka mitmel järgmisel aastal osales üksikuid võistlejaid väljaspool Eestit.

Eesti võitjatest:

Villy Sudemäe – 4 korda,

Arkadi Birkenfeldt - 3 korda

Aare Kuum – 3 korda

Nimekamaid eestlasi, kes on osalenud Jüri Liim, Küllo Tiido, Benno Viirandi, Laurenti Altoja, Rene Meimer, Harri Timberg, Einart Alus, Vladimir Heerik, Ergo Rand.

1975. aasta seisuga on peetud ka maratoni edetabelit. Mõned huvipakkuvad faktid ka sealt. Edetabeli alguses on võõramaiste nimede kõrval:

6. Rein Leinus ajaga 2:20.03,0

24. Maido Keskküla ajaga 2:22.23,0

25. Valeri Belov ajaga 2:22.23,0

44. Ergo Rand ajaga 2:23.42,0

67. Vladimir Võštšinski ajaga 2:25.10,0

Korraldajatest

Väga pikaajaliselt olid peakohtunikeks:

Enn Tammai, Aksel Laul ja peasekretäriks Anni Ruukel.

Maratoni läbiviimisega tegelesid kümme aastat ja rohkem:

Otto Juhansoo,

Rajooni spordikomitee esimees Enn Tasalain,

Alevi juhid Eha Ilves ja Tiiu Ling,

Teeneline arst Vello Tamra, hiljem Mart Mõttus.

Maratonide läbiviimisel panid alati õla alla Vändra Keskkooli kehalise kasvatuse õpetajad.

Aastaid oli võistlejate rivistajaks Elmar Jürs

Alati oli kaasatud hulgaliselt alevi rahvast:

Diplomikirjutajad- need sajad diplomid kirjutati tollal kõik käsitsi, joogipunktides jootjad.

Osavõtjatest

Maratonist on osavõtnud ka mitu põlvkonda jooksjaid vändralasi

1. Otto, Enno ja Janno Juhansoo;

2 Elmar ja Allan Amboja

II. osa

XIX. Vändra Maratonil 1974. aastal võistlesid koos isa Elmar ja poeg Allan Amboja, viimane oli selle maratoni noorim ehk 19-aastane osavõtja.

Veidi pikemalt XX. Vändra Maratonist, mida peeti taas kord juubelimaratoni sildi all. Starti asus 57 sportlast, nende hulgas ligi pooled olid Nõukogude Liidust. Esimene eestlane oli viiendana lõpetanud Küllo Tiido. Vanima osavõtja tiitli sai Otto Juhansoo käest endale 62-aastane leningradlane Andrei Ivanenko.

Sel ajal nähti harva maratonirajal naisi, kuid Vändras on osalenud siiani kaks õrnema soo esindajat. 1971. aastal oli esimene lenigradlanna ja 1973. aastal jooksis maratoni Moskvas elanud eestlanna Tiiu Kaganova, kes jooksis 57 sportlase hulgas välja 27. koha.

1970. aastate alguses viidi läbi ka seeriajooksu võistlusi lühematel distantsidel, kus maratoni varjus tegid ilma naiste hulgas Lea Parksepp, Sirje Luuga , meeste hulgas Enno Juhansoo.

Tundub, et maratonist osavõtjate arv näitas vähenemist seetõttu, et Vändra Maraton ei olnud üleliidulises kalenderplaanis selliste jooksude hulgas, kus sai täita meistrinormi.

1977. aasta XXII. Vändra Maraton läks ajalukku sellega, et oli suhteliselt vähe NSV Liidu sportlasi, ainult kümmekond ja osavõtjate arv oli vähenenud kolmekümne neljani. Kuid Nõukogude Liidu Spordikomitee esindaja teatas, et Vändra maratonil saab täita edaspidi meistrinormi. See seab korraldajate õlgadele kohustuse leida ka üleliidulise kategooriaga peakohtunik ja sekretär.

XXIII. Vändra Maraton oli üle aastate selline, mille võitis eestlane Aare Kuum. Neil aastatel hoidsid vändralaste lippu vaheldumisi Elmar Amboja Aleksander Margus, keda korraldajatel tuli oodata enamasti tund ja rohkemgi teistest kauem..

Järjekordne XXV. ehk juubelimaraton sai osavõtjate poolt palju kiidusõnu. 25. korda on meie maratoni läbinud Laurenti Altoja. Selle maratoni võitjal Aare Kuumil oli see kolmas järjestikune võit, kuid ei ole õnnestunud kindlaks teha kas ta sai ka rändauhinna jäädavaks omanikuks.

Korralduskomitees olid kauaaegne alevi esinaine Tiiu Ling ja Pärnu rajooni spordikomitee esimees Enn Tasalain. Tema arvates võiks ära kasutada huvi tõusu Vändra maratoni vastu tahaksime teha sellest tõelise rahvaürituse. Tuua sisse näiteks 15- või 20-km jooks. Ta tõstis üles ka maratoni aja sobivuse, kindlasti on ilmastikuolud paremad augustis, kuid siis on võistluskalender pungil maratone pea iga päev.

XXVI. maratonil oli Nõukogude Liidu jooksjate kõrval kõvaks pähkliks ja võitis elu esimest maratoni jooksnud Villy Sudemäe. Jooksis üksikuid eesti naisi.

XXVII. maratonil jooksis A.Marguse kõrval Oleg Ridalaan. See maraton läks ajalukku sellega, et pargis jooksis üle 300 kuni 12-aastast last 1,2 km distantsi. Igale osavõtjale kuulusid rinnamärk ja vimpel.

Toimus perekonnajooks, kus osales 37 perekonda. Osavõtjaid oli väljaspool Vändratki, Staadionil toimus jalgpallimatš Suure-Jaani ja Vändra vahel. Rajal jooksis Sirje Eichelmann ja lõpetas 17. koha ja Eesti naiste rekordiga 2:56.30. Pärnu rajooni meistriks tuli noorim osaleja Vändra Keskkooli 15-aastane õpilane Urmas Põldre, kahekümnes vändralane, kes kodualevi pikamaajooksul osalenud. Taas olid rajal ka Oleg Ridalaan ja Aleksander Margus.

XXVIII. maratonil 1983. aastal oli üksikuid osavõtjaid Nõukogude Liidust, kuid enamus oli koduvabariigist. Meie oma maratoni ajaloos oli noorima osavõtjana rajal Otto Juhansoo pojapoeg Janno Juhansoo, keda lubati arsti Vello Tamra poolt rajale ainult koos isa Enno Juhansooga. Maratonil jooksid abikaasad Niina ja Jüri Liim.

XXIX. maratonil oli paralleelselt juba kolmandat aastat kahekilomeetrine pargiring, kus järjekordselt osales üle 300 jooksja. Neil aastail registreeriti osalejaid alevivalitsuses (tollase nimetuseks täitevkomitees). Start anti staadionil. Osalesid ikka väsimatud Laurenti Altoja ja Aleksander Margus. Maratoni sümboolika ja meenete väljamõtlemise ja kujunduse tegemisega oli haaratud Vändra regiooni kunstnik Elve Saarmaa. Distantsi mahamärkimise ja staadioni korrastamise, kaunistamisega tegeles jätkuvalt Otto Juhansoo. Ilma temata ei toimunud siis ühtegi maratoni.

Auhinnad panid välja alevi asutused, rahaline toetus tuli Alevi täitevkomiteelt ja Rajooni spordikomiteest. Aastatel 1961-1981 anti jooksjatele mälestuslindid, mille peal oli pea alati erinevas poosis karu, 1982. aastast tulid algul embleemid, siis vimplid.

Jätkuvalt olid haaratud jootjatena keskkooli õpilased, Vändra kultuuritöötajad ja teised abilised. Ei puudunud tammepärg ja rahvariides näitsikud selle kaelariputajatena. Osavõtjate arv näitas tõusutendentsi, kiidusõnu maratonide korralduse kohta oli ajakirjanduses piisavalt.

Vähe pikemalt järgmisest XXX. Juubelimaratonist 1985. aastal. Korralduskomisjoni liikmeteks olid haaratud kõik alevi suuremate asutuste juhid, esimeheks Tiiu Ling. Arstina oli kaasatud Vello Tamra kõrval Mart Mõttus. Raadiosidet organiseeris Kaljo Kollom. Aastaid võitjapärgi teinud autoreid pole tuvastatud, kuid sellel maratonil tuli pärg Reet ja Mihkel Eesmäe näppude alt. Elve Saarmaa kujundas embleemi, vimpli, diplomi, rinnamärgi, mütsi, mälestusmedali, valmistas loosungid, kuulutused, kilomeetrite tähised jne oli loomulikult ka jooksu ajal oma oskustega tegev. XXX. maratoniks tegi Otto Juhansoo ettepaneku lipu valmistamiseks. Selle korraldamise ülesanded sai Fred Rohula “Mistrast”. Oma käe külge ja õla alla panid veel Ülle Kalmet, Kalev Käärson, Jaan Saluste, Anne Juske, Tiiu Männik Otto mõte oli ka kujutada medalil kolm karu, üks aastakümne kohta. XXX. maratoniks kujundas maratoni eksliibrise endine vändralane kunstnik Johannes Juhansoo. Ilmus brošüür Vändra ja maratoni kohta.Lipu heiskamise au said eelmise aasta parim vändralane Urmas Põldre ja võitja Villy Sudemäe.Paralleelselt läks rajale ligi 300 pealine lastejooks, keda vedas jooksuentusiast Ants Metsla. Jooksu ajal mängiti staadionil malet. Ammulaskjad Lembit Peetri ja Veli Randmer tutvustasid oma ala. Maratoni võitja oli Villy Sudemäe. Maratonil jooksis märkimist vääriv arv vändralasi: Urmas Põdre, Andres Roosmaa, Joel Tints, Sulev Paap, Hillar Karik, Oolo Tedre, Jüri Tõnisson, Tõnu Laks, Endel Kaas, Sven Kivistik, Fred Rohula, Ants Paberits Merike Tohv, Vello Hunt, Aivar Luhaorg, Aleksander Margus. Autasustamise eel esinesid publikule kultuurimajas Vändra tsirkusetrupi “Varia” artistid.

III. osa

XXXI. maratonist 1986. aastal võttis osa palju Eesti jooksjaid, mõned osalejad olid Moskvast, Riiast, Vorkutast. Paralleelselt toimus veerandmaraton, kus oli 17 võistlejat. Anti start pargiringile, rajal oli 476 erinevas vanuses jooksjat. Pealtvaatajate ees toimus jalgpallimatš Vändra poissmeeste ja naisemeeste vahel, mis lõppes viigiga 4:4. Maratoni kolm esimest kohta tuli Eestisse: I. koht Kalev Urbanik, II. koht Einar Oimet ja III. koht Viktor Artemjev.

Pärnu rajooni meistriks ja parimaks vändralaseks osutus Jaan Miidla Vändra EPT-st. II. oli Joel Tints ja III. Madis Mäekalle. XXXII. ja XXXIII. maratoni ajal toimus pargiring lastele ja 10 km Rõusa ring. Rajameistri tööd tegi jätkuvalt Otto Juhansoo, rada kulges Paide suunas. Nüüd mõõdeti rada ühemeetrise puusirkliga. 1987. aastal olid staadionil jalgpalli karikavõistlused Vändra, Lelle, Lokuti ja Türi “Volta “vahel. Vändralastest osalesid jooksus ikka Joel Tints, naistest Merike Tohv ja väsimatu Aleksnder Margus. Veteranide klassis oli parim Jaan Miidla, jooksid Hillar Karik Suurejõelt ja Urmas Põldre

Jootmispunktide töö korraldamine oli aastaid Kalju Tuvikese õlgadel. Kui algusaastatel anti juua vett, siis hiljem lisandus mahla võimalus, soovijad said kasutada oma jootjaid.

Peale jooksu oli alati saun sportlaste käsutuses.

Alates 1989. aastast toimus augustis enne Vändra Maratoni “Mistra “vaibajooks.

1990. aastal oli viimane XXXV. ehk juubelimaraton. Maratoni üldjuht oli esimest korda Enn Tasalain. Rajameistrina proovis kätt Enno Juhansoo. Rada kulges algul Paide poole kuni uue teeni ja sealt edasi tegi pöörde Pärnu peale.

Selle juubelimaratoni järgselt, käis läbi mõte, et teha ikkagi üks suur maraton jätta ära killustav “Mispo” vaibajooks, panna rahad kokku. Kuid nii see siiski ei läinud. Endised maratoni korraldajad rajooni spordikomitee ja alevi valitsusega eesotsas ei suutnud enam sammu pidada “Mistra rikka auhinnalaua ja kommertsspordiga. Noored mehed “Mistrast” olid energilised ja uutmismeelsed, tahtsid teha seni tehtust uhkemaid jookse, mis oli võimalik tänu rikkale vaibavabrikule. Nende auhinnalauale ei onud rajooni ja alevi teistel asutustel midagi vastu panna. Meie riigis toimus ka “Mistra” erastamine uutele omanikele, kes hakkasid nüüd oma raha rohkem ja hoolsamalt lugema, järjest vähem panustati reklaami ja sporti.

1991. aastal toodi Vändra Maraton esmakordselt septembri algusest augustikuusse. Maraton toimus “Mistra”, ja „Mispo“ vaibamaratoni nime all. Vändralastest jooksid Urmas Põldre ja Jaan Miidla. Selleks maratoniks valmistas pärnulane Ergo Rand ja Pärni KEK vimplid neile, kes jooksevad üle olümpiahõbeda Jüri Lossmanni aja, kuna tema sünnist oli möödunud 100 aastat. Meie maratonil oli selliseid mehi kaks. 1991. ja1993. aastal maratonide protokolle ei ole õnnestunud leida, kuna algajad korraldajad ei osanud nende säilitamisele tähelepanu pöörata.

Ajavahemikus 1992-1994 toimusid maratonid vaibamaratoni nime all, samuti toimus poolmaraton. Maratonidel osales vanameister Benno Viirandi, kodualevi au hoidis üleval jätkuvalt Joel Tints. Neil aastail oli korraldamise põhiraskus “Mistral“ ja “Mispo “ jooksuklubil

Aasta 1994 oli maratonide lõpp. Toimus viimane ehk XXXIX. Vändra Maraton, ja aastateks kadus selline võistlus.

Korraldustiim eesotsas Joel Tintsuga on seda meelt, et XXXX. maratoniga taastada pikaajalise traditsiooni. Vändra maratonide korraldamisel on alati olnud esmatähtis luua võistlejatele head tingimused jooksu nautimiseks. Anname üheskoos oma parima!

Kutsume kõiki vändralasi traditsiooni elustamisele kaasa elama ja aitama! Kohtumiseni 4. mail, kell 11.00 Vändra staadionil.

Lõpetuseks maratoni ajalugu arvudes (kaldkriipsu ees- startijad, järel- lõpetajad.)

Maie Metsla– aastatel 1979-1989 Vändra regiooni spordimetoodik

ja üks maratonide korraldajatest